Skip to main content

Posts

Siiri Sisask Jean-Claude Junckerile: asjad käivad siin kahjuks teisiti

Jean-Claude Juncker tervitas eesti rahvast sõnadega, mis tulid tal südamest. Ja see on temast väga kena. Kahjuks ei ole kõik nii, nagu talle näib, eriti seestpoolt vaadates, kirjutab laulja ja muusik Siiri Sisask.
Kui Nõukogude ajal saabusid külalised, toodi kapist välja hea ja parem, kaeti lauad ning nähti vaeva, et mitte jätta külalisele halba muljet. Selline käitumine on meil veres ja teatud mõttes peabki olema, sest külalistele tulebki pakkuda parimat. Nii on meie väike tubli Eesti riik jätnud väljastpoolt tulijatele-vaatlejatele endast ikka ja alati ontliku mulje. Edasi aga tahaksin seda artiklit kirjutada mingis muus, teistele tõlkimatus keeles, millest ainult eestlane saaks aru, sest piinlik oleks siiras usus kõnelenud Junckerile tunnistada seda, millest nüüd rääkima pean. Tapatöö minu maja taga
Oleme kõigest numbrid
Pugeda oskavad nad küll
Mis mind siin kinni hoiab? Üleeile hommikul vaatasin – nagu viimase nädala jooksul ikka –, kuidas mu koduõuel asjatavad metsalinnud, ussikesed nok…
Recent posts

Kas pahatahtlik ja kiuslik ametnik Anne Raadla ?

Tutvustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerumi ametnik Anne Raadlat.

Tubli ametnik Raadla tegeleb valitsusasutuses teiste tähtsate asjade hulgas ka Majandustegevuse registriga. Ettevõtjad, kes oma registreeringuid ei pikenda saavad trahvi.

Sai muudetud ja pikendatud oma registreeringut, muudatused aga millegipärast ei jõustunud, sai pöördutud ametniku Raadla poole, Raadla vastas "Lõpetage oma arusaamatute kirjade saatmine" !




Osad isikuandmed on seoses Avaliku Teabe seadusega varjatud. Ametniku andmeid varjama ei pea, ta on avalikus ametis. Vajaduse korral palume tal saata digiallkirjastatud sooviavaldus. Siis saab tema soovi kaaluda.



http://abstandupprojekteerimine.blogspot.com.ee/2016/09/majandus-ja-kommunikatsooniministeerium.html

Taavi Kotka: ministritel ja kantsleritel on e-teenustest siiralt suva

Arvamusfestivali arutelu «Kas kõik eestimaalased mahuvad e-Eestisse?» algas üldisema küsimusega, kui palju on ühiskonnal veel minna, et vabaks saada nõukogude okupatsiooni taagast, ent muutus teravaks riigi poolt pakutavate e-teenuste suunas.

Endine majandus- ja kommunikatsiooni IT-ala asekantsler Taavi Kotka tõi välja probleemi, et riigi e-teenuste kasutamise rahulolu ei mõõdeta. Riigiasutustest tunnevad tema sõnul kasutajamugavuse vastu huvi vaid maanteeamet ning maksu- ja tolliamet. «Aga see on kõik, ma ei oska rohkem nimetada ühtegi riigiasutust,» ütles Kotka.

Kotka sõnul ei muutu seetõttu teenused ka paremaks. «UK-s käis iga teenus ministri laualt läbi. Eesti ministreid ja kantslereid ei huvita, neil on siiralt suva, kas te saate hakkama või ei saa. Mitte kellegi palk ei sõltu sellest. Keegi ei saa teada ka, et te hakkama ei saanud,» oli Kotka kriitiline.

Lisaks tõi ta välja, et avalikus sektoris puudub konkurents, mis toob kaasa mõttelaiskuse. Samas erasektor mõtleb pidevalt, kuida…

Kas mul on ikka energiamärgist vaja?

See on üks põhilisemaid küsimusi, mida saame. Ja ega sellele ühest vastust ei olegi. Kui tahate kasutada Kredexi toetusi, siis on energiamärgis kindlasti kohustuslik. Sest Kredexi toetused on suunatud just vähem kulutavate hoonetele inimeste suunamisele – olgu selleks siis renoveerimistoetused, kui ka erinevad oma kodu soetamise toetused, kus soovitakse näha, millise energiaklassiga eluruumi soovitakse osta. Ka pangad on hakanud järjest rohkem energiamärgistele tähelepanu pöörama ja küsivad ka seda infot. Kuid muul juhul – kas energiamärgist on vaja või mitte? Iseenesest võib öelda, et teil ei ole seda vaja. Hetkel siin räägime siis ainult eramajade ja korterite kontekstis. Kui te elate antud eluruumis juba mõnda aega, siis te teate, palju ülalpidamiseks kulub. Tihti lisanduvad sinna veel sellised kõrvalkulud, mida nii ehk naa energiamärgises arvesse ei võeta (sidekulud, remondikulud jne). Ehk sellisel juhul pole teil tõesti ühest paberist ehitusregistris mingit kasu. Tegu on nagu auto…

Arvutuslik projekti energiamärgis – kas suur bluff?

Käesolev blogi postitus ei ole mõeldud kedagi halvustama ja siinkirjutaja loodab siiralt, et suurem enamus Eesti projekteerijaid teavad, mida nad teevad ja osakvad teha ka energiaarvutusi. Kuid kirjutama pani asjaolu, et viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus üsna uus elamu soovib saada endale tarbimisandmete põhist energiamärgist ja saades teada tulemusest – nad paluvad seda mitte Ehitusregistrisse lisada, sest klass tuleb nii vilets, et see vähendaks turuväärtust oluliselt. Või on omanikud tõsiselt üllatunud ja tuleb teha põhjaliku selgitustööd, et miks tuli selline energiamärgise klass. Sest ostu ajal või projektis oli lubatud neile C või B energiaklassi maja, kuid tegelike tarbimiste järgi on tegu meil E või F energiaklassi hoonega.
Lisaks pean siinkohal ütlema, et meie ettevõtte tegeleb ainult tarbimisandmetel põhinevate energiamärgiste väljastamisega. Oleme väljastanud ka mõningaid arvutuslike energiamärgiseid, kuid kuna meie seisukoht on, et arvutusliku energiamärgise peaks vä…

Kas Evelyn Müürsepp esindab ministeeriumi või iseenda seisukohti ?

Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) on viimastel aastatel teinud ühistransporti arendades tihedat koostööd keskkonnaministeeriumiga. Seda enam üllatab TLT juhtkonda ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepa BNSi kaudu edastatud seisukoht, milles pannakse kahtluse alla 6. ja 7. trolliliini trollide asendamine hübriidbussidega ning laiemalt Tallinna soov tegeleda linnakeskkonna jätkuva inimsõbralikumaks muutmisega.

TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul jääb selgusetuks, kas Evelyn Müürsepp esindab ministeeriumi või iseenda seisukohti. „Taandada kogu linnaõhu puhtuse probleem hübriidbusside kasutuselevõtule kahel trolliliinil on küündimatu. Kuhu jääb laiem analüüs Tallinna linnaliikluse arengutest, sealhulgas tasuta ühistranspordi osast linnakeskkonna olulisel parandamisel?“ küsib Tamm. Tamm selgitas, et alates 1. jaanuarist trolliliinidel 6. ja 7. trollibusside asendamine hübriididega on tingitud lähiajal algavatest töödest Haabersti ringi muutmisel mitmetasandilisek…

Ligi pooled eramajad valmivad vaid eelprojekti järgi. Ehitaja ei pea täitma projekteerija ülesandeid.

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini. Kõige lihtsamalt öeldes on projekti ülesanne ja mõte tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid. Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis. Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsi…