Skip to main content

Posts

Kas Evelyn Müürsepp esindab ministeeriumi või iseenda seisukohti ?

Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) on viimastel aastatel teinud ühistransporti arendades tihedat koostööd keskkonnaministeeriumiga. Seda enam üllatab TLT juhtkonda ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepa BNSi kaudu edastatud seisukoht, milles pannakse kahtluse alla 6. ja 7. trolliliini trollide asendamine hübriidbussidega ning laiemalt Tallinna soov tegeleda linnakeskkonna jätkuva inimsõbralikumaks muutmisega.

TLT juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul jääb selgusetuks, kas Evelyn Müürsepp esindab ministeeriumi või iseenda seisukohti. „Taandada kogu linnaõhu puhtuse probleem hübriidbusside kasutuselevõtule kahel trolliliinil on küündimatu. Kuhu jääb laiem analüüs Tallinna linnaliikluse arengutest, sealhulgas tasuta ühistranspordi osast linnakeskkonna olulisel parandamisel?“ küsib Tamm. Tamm selgitas, et alates 1. jaanuarist trolliliinidel 6. ja 7. trollibusside asendamine hübriididega on tingitud lähiajal algavatest töödest Haabersti ringi muutmisel mitmetasandilisek…
Recent posts

Ligi pooled eramajad valmivad vaid eelprojekti järgi. Ehitaja ei pea täitma projekteerija ülesandeid.

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini. Kõige lihtsamalt öeldes on projekti ülesanne ja mõte tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid. Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis. Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsi…

Ehitisregistri portaal nörritab kasutajaid keerukusega, ministeeriumi sõnul on asi rahapuuduse taga

Eestis käib pea kõik ehitusega seonduv mingis osas läbi uue ehitisregistri (EHR) veebiportaali, mille kasutusmugavuse ning tööplatvormide kohta on Geenius mitmeid kaebusi saanud. 
Majandusministeerium möönab, et sellega harjumine võib olla aeganõudev ja tekitada negatiivseid emotsioone, aga asjad paranevad siis, kui selleks vaba raha ning arendusressurssi tekib.
Geeniuse lugejate sõnul on portaal äärmiselt keeruline ning kasutajamugavus on nullilähedane, mida illustreerib selgelt fakt, et kui portaali tuleb üles laadide taotluste faile, siis failidele tuleb panna täpne nimi pika ja põhjaliku juhendi järgi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Karin Sillmanni sõnul on kasutajate vastukaja portaalile olnud seinast-seina ning kuuldud on nii positiivset kui ka negatiivset. “Kuna ehitusvaldkond on keerukas ja spetsiifiline, siis tavakasutaja jaoks on uue rakendusega harjumine esialgu aeganõudev ning see tekitab ka negatiivseid emotsioone,” ütles ta. “Sam…

Õiguskindel ehitisregister – tõsiselt?

1. aprill 2016. aasta tähistas lisaks igihaljale huumoripäevale ka olulist muudatust ehitisregistri osas, andes osadele ehitisregistrisse kantud dokumentidele õigusliku tähenduse.

2015. aastal jõustunud uued õigusaktid (uus planeerimisseadusehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus) tõid ka 2016. aastasse olulise muudatuse, mis puudutab ehitisregistrit (www.ehr.ee).
Ehitisregister on elektrooniline andmebaas, mille eesmärgiks on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta – pikk ja kohmakas sõnastus tähendab nö tõlkes seda, et ehitisregistri abil peaks saama korrektset infot kõikide Eesti territooriumil juba eksisteerivate ja samuti kavandatavate ehitiste kohta. 2016. aasta aprilli andmete kohaselt oli ehitisregistrisse sisse kantud informatsioon ja dokumendid ligi 900 000 ehitise kohta.



Kuni 31.03.2016 kehtis üldine põhimõte, et ehitisregistri andmetel on üksnes inform…

Kaua võib omavalitsuse ametnik jokutada ehitusloa andmisega?

Meie hinnangul ei ole omavalitsuste niisugune käitumine seaduslik. Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise päevast. Seadus ei näe ette võimalust alustada uuesti 30-päevase tähtaja arvutamist tegeliku või näilise puuduse kõrvaldamiseks nõutud paranduste esitamisest. Ehitusseadustik § 2 lg 4 viitab haldus­menetluse seaduse sätete kohaldamisele. Haldusmenetluse seadus § 15 lg 2 sätestab, et kui isik jätab taotluses esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata tähtpäevaks, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama seaduse § 15 lg 3 järgi loetakse taotlus tähtajaks esitatuks, kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul. Kuni ehitusseadus ei sätesta haldus­menetluse seadusest erinevat puuduste kõrvaldamise regulatsiooni, on ilmne, et ehitusloa 30-pä…

Evelyn Müürsepp: kliima ja keskkonna vallas mängitakse südametunnistusele

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Evelyn Müürsepp nendib, et nüüdisaegses maailmas pole kasvuhoonegaaside heitkoguste lubatud mahus vähendamata jätmisel riikide sanktsioneerimine või trahvimine mõeldav. Piisama peab nende südametunnistusele koputamisest ja maine kaardile mängimisest.