17 October 2016

Energiamärgis paneb omanike aususe proovile

Tuleval aastal (2009) tekib kinnisvara ostjal või üürilevõtjal õigus nõuda omanikult energiamärgist, mis peaks aitama tal hinnata, kui suurte küttekuludega ta tulevikus peab arvestama.

Kui suuremas osas korterelamutest on keskküte ja energiakulu on võimalik tõeselt hinnata, siis eramute puhul tekib mitmeid küsitavusi.Ahjuküttega maja puhul ei tea omanik sageli isegi, kui palju puid ta talve jooksul ära kütab. Kui on tegu elektriküttega, kuidas eraldada sellest kütmisele kulunud osa? Kombineeritud kütte puhul võib omanik ahju maha vaikida.

Südametunnistuse küsimus

Energiamärgise väljaandmise korra välja töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul pole energiamärgise väljastamiseks audiitori kohaleminek nõutav. Energiamärgise väljastamiseks vajalikud andmed saadakse üldjuhul energiaarvetelt. Kui energiaarved puuduvad, läheb vaja tellija hinnangut energiakasutusele.


Laaniste nõustus, et majaomanikul on võimalus esitada endale soodsaid andmeid. "Kahtlemata on omaniku huvi saada võimalikult kõrge energiaklass ja õigete andmete esitamine on paljuski tema südametunnistuse küsimus," möönis Laaniste.

"Sellised asjad (et näidatakse väiksemaid küttekulusid - toim) ilmselt hakkavad juhtuma. Kindlasti on energiamärgise andmise korras punkte, mida peab hiljem täiendama."

Ostja olgu nõudlik

Margus Hernits OÜst Energiasäästubüroo ei pidanud tõenäoliseks, et energiaaudiitorid hakkaksid energiamärgiseid välja andma ilma maju nägemata.

"Me peame ju andma konkreetseid soovitusi maja energiasäästlikumaks muutmiseks," põhjendas Hernits. "Seda ei saa teha ilma maja nägemata. Kui mõne audiitori südametunnistus on väiksem, määrab ta majale kõrgema energiaklassi ja see devalveerib märgise väärtust."

Hernitsa kolleeg Finestum OÜst Marc Vokk lootis, et energiamärgiste andmise üle hakkab kontrollima turg - kinnisvara ostjad ja üürilevõtjad.

"Inimesed, kes ostavad endale kodusid, ei lase märgiste väljaandmist paljaks formaalsuseks kujuneda," uskus Vokk. "Audiitoritelt, kes annavad välja ebaadekvaatseid energiamärgiseid, teenust lõpuks enam ei tellita."

Kas sinu maja on A- või G-energiaklassis?

Eramutele, mille hulka kuuluvad ka paarismajad, on seitse energiaklassi A-G.

A-klassi saavad majad, mille aastane energiavajadus ruutmeetri kohta on 120 kWh või vähem. Milline võiks välja näha maja, mis vääriks kõrgeimat energiaklassi?

"Soojustuskiht peaks olema vähemalt 25 cm paks, vähe aknapinda, kallis ja kvaliteetne ventilatsioonisüsteem, mis eraldab väljaminevast õhuvoost soojuse. Samas pole 120 kWh midagi uskumatut, näiteks passiivmajal on see kõigest 15 kWh," selgitas Margus Hernits OÜst Energiasäästubüroo. Kõige suuremate küttekuludega G-energiaklassi maja aastane energiavajadus ruutmeetri kohta on 321 kWh või rohkem.

"Soojustus on kehv või olematu, loomulik ventilatsioon, soojuse jagunemine ebaühtlane - alumisel korrusel on külm, üleval liiga palav," kirjeldab Hernits selle klassi elamut.



Äripäev 27.08.2008
Elo Odres


http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=6707&print=1

09 October 2016

Kas Taivo Kivistik on pädev isik ?

Domeenivaidluste Komisjoni otsus paneb järjekordselt kukalt kratsima. 
radoonitõrjekeskus.ee – Komisjoni liikme T. Kivistiku arvates rikub see vaidlustaja kaubamärki „ Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja tõrje ekspert“ registreeringu number 46279. Pange tähele, domeen ja kaubamärk ei ole üks üheses vastavuses. Tekib küsimus, kas kaubamärk „ Radoonitõrjekeskus Radooni mõõtmise ja tõrje ekspert“ annab eksklusiivse õiguse sõnadele „radooni tõrje keskus“ ja keegi teine ei tohigi neid kasutada kui soovivad pakkuda radooni tõrje teenust. 
Taivo Kivistik (pildi allikas: Internet)

Minul tekib jälle küsimus, kuidas saab rikkuda kolmest  Eestis kasutatavast „generic“ sõnast „radooni ja tõrje keskus“ rikkuda kellegi kaubamärki?  Kaubamärk ei anna ju eksklusiivset õigust sõnadele radooni tõrje keskus! Tähendab annab, kui OÜ Tulelaev suudab tõestata, et nad on omandanud „secondary meaningù“. Nagu näiteks on tehtud siin – see also Enfinger Dev., Inc. v. Montgomery, FA 370918 (Nat. Arb. Forum Feb. 16, 2005) (finding that the complainant had common law rights in the McMULLEN COVE mark because the complainant provided sufficient evidence that the mark had acquired secondary meaning, including development plans, correspondence with government officials, and newspaper articles featuring the mark).
St. generic sõna omandaks “teise tähenduse” – aga seda ju siin ei ole! 
Samas, http://www.adrforum.com/domaindecisions/100490.htm . See Cigarettes Cheaper!, Inc. v. World Wide Brands, FA 100490 (Nat. Arb. Forum Nov. 21, 2001) (deciding that the <cigarettescheap.net> domain name was not confusingly similar to the complainant’s CIGARETTES CHEAPER!, as the domain name was made up of two generic terms);
FINDINGS: We find that Respondent’s defense that the domain name is a generic term, or merely a descriptive term is the appropriate finding in this case.  We find that common sense dictates that any store which sells cigarettes for less than the highest price in the prevailing market would advertise that they have cigarettes cheap or cheap cigarettes.  A term is generic when its principal significance to the public is to indicate the product or service itself, rather than its source.  Feathercombs, Inc. v. Sole Products Corp., 306  F.2d 251 (2d Cir. 1962), a generic term is not entitled to exclusive protection.  Kellog Co. v. National Biscuit Co., 305 U.S. 111 (1938). Further, a generic term is entitled to no trademark protection whatsoever, since any manufacturer or seller has the right to call a product by its name.  Abercrombie and Fitch Co. v. Hunting World, Inc., 537 F.2d 4 at 9 (2d Cir. 1976).


On ju enam kui selge, et radoon on “generic” sõna, samas kui otsida google-st „tõrje keskus“ tuleb üle 500 vaste, seal hulgas „haiguste kontrolli ja tõrje keskus“.
Praegu jääb mulje, et OÜ tuleval on eksklusiivsed õigused kasutada sõnu radooni tõrje ja keskus. 

Tekitab jälle küsimärke selle komisjoni pädevuses.

Refereeritud allikas: http://dn.ee/domeenivaidluskomisjoni-jargmine-ullitis/

04 September 2016

Töötajad saavad varsti nõuda oma töökoha radoonisisalduse kohta andmeid

Eesti peab järgmise nelja aasta jooksul kehtestama piirmäära, millest alates tuleb loodusliku radioaktiivse gaasi - radooni sisaldust siseõhus vähendama hakata. Euroopa Liidu direktiiv muudab radoonimõõtmise teenust pakkuvate ettevõtete turgu ja töötajatel on õigus on tööandjalt nõuda kinnitust, et radoonisisaldus jääb töökohal normi piiresse.
Radoon on loodulik radioaktiivne gaas, mis mõnedes Eesti piirkondades imbub suuremates kogustes läbi maapinna ja võib põhjustada kopsuvähki. Eesti radoonirohkeim piirkond on põhjarannik ja siin tasuks radoonimõõtmisi teha ja sellist teenust keskkonnaamet soovijatele ka pakub, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Keskkonnaameti kiirgusseire büroo peaspetsialist Alar Polt selgitas, et inimeste kodudesse paigaldatakse spetsiaalsed detektorid, tavaliselt üks magamistuppa ja teine elutuppa. "Tähtis on panna sinna, kus inimesed kõige rohkem aega veedavad," lisas Polt.
Radoon jätab lagunemisel detektoriks olevale kiletükile jäljed, mida analüüsides saab kindlaks määrata, palju radooni siseruumi õhk sisaldab. Eestis on praegu kindlaks määratud vaid lasteasutustes lubatud radooni piirmäär. Tulevikus kehtib see kõikidele majadele.
"Nüüd, pärast direktiivi vastuvõtmist, me peame need normid sisse viima ja tuleb kehtestada tase, millest üle tuleb kaaluda meetmeid radooni vähendamiseks. See on 300 Bq m3 õhu kohta, sealtmaalt tuleb midagi ette võtta," selgitas keskkonnaministeeriumi nõunik Evelyn Müürsepp.

Eestis on olemas ka teadmised, milliseid seadmeid ja ehitustehnoloogiat kasutada, et radooni majadesse võimalikult vähe sisse imbuks. Samas pole mõõtmisteenusele kehtestatud mingeid norme ja tegutsemas on tõelisi soolapuhujaid.
Pärast 2018. aastat tellitakse radoonimõõtmist kindlasti rohkem ja radoonirohkes piirkonnas töötavatel inimestel, kelle töökoht on kas keldri- või siis esimesel korrusel, on õigus sellist mõõtmist ka tööandjalt nõuda. Hetkel tuleb keskkonnaamet tellitud töödega toime.
ERR
http://uudised.err.ee/v/eesti/0061bcc6-98ee-49ac-a7ad-3753f8b74118#.VTviwF0TXlw.facebook
2015

14 August 2016

Radooni ohtlikkus eeldab teadmisi juba projekteerimisel

Viimasel ajal on hakatud üsna palju rääkima radoonist. Sellega seoses on ehitajatele ja projekteerijatele välja töötatud mitmesugused nõuded. Tegelikult ei ole radoon ega sellega seonduvad ohutusnõuded mujal maailmas midagi uut.  
Radoon on maapinnas tekkiv radioaktiivne gaas, mis tungib  läbi halvasti ehitatud vundamendi hoonetesse.
Nii, nagu katus peab kinni pidama vett ja lund, peab vundament kinni pidama maapinnast peale tungivat niiskust ja radooni.  
Radooni peetakse  kopsuvähi põhjustajana sama ohtlikuks kui sigaretisuitsu. Ei ole mõtet pikalt peatuda vaidlusel, kas ülemaailmsed uuringud on tõesed või on tegemist eestlaste kiusamiseks välja mõeldud pseudoprobleemiga.
Hindamine enne ehitamist
Enne ehituse algust tuleks määrata radoonitase maapinnas, et saada teada, kui suur on oht ja milliseid meetmed tuleb võtta ehituse käigus. Euroopas on kehtestatud piirnorm 50kBq/m3, millest alates tuleb kindlasti selle gaasi olemasolule tähelepanu pöörata ning radoonitõkkeid kasutada.
Ehitusjärgus hoonega on lihtne. Vundamenti ehitades tuleb selle alla rajada tuulutussüsteem ning katta vundament spetsiaalse kilega. Suurt tähelepanu tuleb pöörata kõikidele läbiviikudele ja võimalikele põrandapragudele, sest need on just potentsiaalsed radooni sisseimbumise kohad.
Soovitav on kindlasti konsulteerida vastava ala spetsialistiga, et leida õige lahendus. Ning kindlasti tuleb ehitamisel kasutada selleks otstarbeks mõeldud ning sertifitseeritud materjale. Kuna tegemist on gaasiga, siis  ei ole tavalised hüdrotõkked piisavad. Kui kasutada oskamatu ehitaja teenuseid ning kahtlasi materjale, on võimalik, et kulutate  suure summa raha, valminud hoone pole aga turvaline.
Tehes koostööd selle ala spetsialistidega, võib teenus algul tunduda kallis, kuid tulemus on kvaliteetne ning ka hoone kui kinnisvara väärtus tõuseb. Ei ole juba praegu harvad juhtumid, kus ostja nõuab eelnevalt vastavat tunnistust või mõõtmiste teostamist. Samuti jälgivad tervisekaitsjad lasteaedade, koolide jms asutuste ehitusel ja renoveerimisel radooniohuga arvestamist. Ning see ei ole kindlasti see koht, kus järelandmisi  teha ja kokku hoida.
Radoon hoones
Juba valminud hoones on radooniprobleemi lahendamine oluliselt keerukam ja tihti ka palju kulukam kui ehitusjärgus. Kõigepealt tuleb teostada mõõtmised hoone siseõhus, et teada saada, kui suur on probleem.
Uutes hoonetes ei tohi radoonisisaldus ületada 200 Bq/m3 osadel juhtudel on vanades hoonetes lubatud kuni 400 Bq/m3. Järgnevalt tuleb leida radooni sissepääsukohad ja need sulgeda. Tavaliselt kipub aga olema nii, et kui sulged ühe augu, leiab gaas sissepääsukoha mujalt. Sellepärast ei maksa tõsiselt võtta mõnede „spetsialistide“ soovitusi  lisada siia või sinna törts silikooni, sest maapinna siserõhk surub gaasi maapinnast pidevalt välja.
Tuleb leida võimalus juhtida radoon hoone alt välja. Selleks aga tuleb kuskil midagi ära lõhkuda, et vundamendi alla pääseda. Kui majas on täielik põrandaküttesüsteem ja ümber hoone korralik haljastus, ei ole selline töö just meeldiv.
Valmis hoonetega ühest lahendust ei ole. Kõik hooned on omaette projektid ja lahendus leitakse vastavalt võimalustele. Selleks tuleb kutsuda kohale spetsialist, kes tuvastab radooni sissepääsukohad ja koostab tegevuskava vastavalt hoonele ja  selle vundamendi tüübile.
Teinekord võib olla probleemi lahendus väga lihtne ja ka mitte väga kulukas. Müügil on kodus ja kontoris kasutatavad radoonimõõtjad, millega on võimalik jälgida radooni taset reaalajas aasta ringi.
Esimene asi, mida inimene radoonitaseme tõustes teha saab, on avada aknad ning tuulutada ruume. Sageli tuleks ruume nn märjalt puhastada. Kui aga radoonitase on aastaringselt pidevalt üle normi, tuleb ette võtta vajalik  ümberehitus.

MAIT SAAR, radoonitõrjekeskuse töötaja

Radoonitõrjekeskus OÜ
www.eestiradoonitõrjekeskus.ee

http://www.vooremaa.ee/radooni-ohtlikkus-eeldab-teadmisi-juba-projekteerimisel/

2009

03 July 2016

Tajumatu vähitekitaja ründab maapõuest

Tuhanded majaomanikud ja -ehitajad elavad õndsas teadmatuses, kuuldes ehk alles neid ridu lugedes maakoorest välja tungivast radioaktiivsest gaasist radoonist, mis põhjustab Eestis ligi sada kopsuvähi juhtu aastas.


«See on superküsimus,» ei varja Luunja vallas Veibri külas kortermaju ehitava osaühingu Nordmet Invest juhataja Aivar Roostik nõutust, kui kuuleb küsimust, kas tema firma on radooniprobleemiga kursis ja sellega elamuehitusel arvestanud.
Eesti ja Rootsi kiirgusekspertide koostatud Eesti radooniriski kaardil 2003. aastast on Luunja valla keskmiseks radoonitasemeks elamutes märgitud 200–250 bekrelli kuupmeetris. Samast aastast kehtiv ehitusstandard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peab näitaja olema alla 200 Bq/m3.
«Meil radooni kohta andmeid ei ole, selline standard on mulle üllatus,» sedastab Aivar Roostik. «Ma arvan, et enamikule Eesti ehitusfirmadest on see teema täielik null.»
Ei osata kartagi
Keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialist Evelyn Pesur, kes kaitses läinud aastal radooniteemalise magistritöö, nendib, et teavet sellest nähtamatust ja lõhnatust inertgaasist on eriteadmisteta inimesteni jõudnud kahetsusväärselt vähesel määral.
Oludes, kus paljud eramuomanikuks pürgijad ei oska ehitajalt nõuda isegi toimivat drenaaži ja korralikult kandvat vundamenti, näivad teadmised radoonikaitse vajalikkusest ilmse luksusena. Kaitse ise pole aga Evelyn Pesuri sõnul uue maja koguhinna taustal kindlasti luksus.
Põhimõtteliselt on radooni tuppa imbumise vältimiseks kaks moodust, kusjuures üks ei välista teist. Esimene on korralik põrandaalune õhutussüsteem, teine nn radoonikile paigaldamine vundamendi alla.
Põhja-Eestis, mille radooniohtu hinnatakse Lõuna-Eesti omast oluliselt suuremaks, pärineb radioaktiivne gaas paarikümne meetri sügavuselt dik-tüoneemakildast.
Lõuna-Eestis on allikaks moreen, mis võib olla paiguti maapinnas vaid paari meetri sügavusel. Need ongi kõige ohtlikumad punktid.
Radooni tootva uraani poolestusaeg on 4470 miljonit aastat, ent radoonil endal kõigest 3,8 ööpäeva. See tähendab, et kui radoonil kulub maapinnale tungimiseks neli päeva või enam, pole see enam ohtlik.
Oma magistritöö raames jagas Evelyn Pesur üle tuhande kiirgusmõõdiku rohkem kui kahesajas mõõtekohas üle Eesti, sh paaris Tartumaa vallas. Tartu linnas said oma radoonidetektorite komplekti koguni pooled koolid ja lasteaiad.
Pesur sai teada, et keskmiste näitajate poolest ei saa ühtki Tartu lasteasutust ohtlikuks lugeda.
Päkapiku lasteaias ja Forseliuse gümnaasiumis ligines aga keskmine radoonisisaldus 300 bekrellile ja ületas Forseliuse kooli ühes mõõtepunktis 400 ja ühes koguni 800 bekrelli piiri.
Kiirguskeskuse kodulehel räägitakse mõõdukast radoonitasemest kuni 400 bekrellini, 800 Bq/m3 loevad kiirgusspetsialistid väga kõrgeks ja seega ka otseselt ohtlikuks inimese tervisele.
«Lasteasutustes, kus keskmine mõõtmistulemus on üle 200 Bq/m3, soovitame omavalitsusel tellida kordusmõõtmise ja kaaluda kiirgustaseme vähendamise abinõusid,» ütles Evelyn Pesur.
Pesur tõdeb, et kuna 200-bekrelline norm kehtib vaid uutele hoonetele, pole omavalitsustel otsest kohustust vanade lasteaia- ja koolimajadega midagi ette võtta.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtivgeoloogi Valter Peterselli arvates saab aga täielikust ohutusest rääkida allpool 50-bekrellist keskmist.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna majandusteenistuse juht Priit Metsjärv ütles, et kahjuks pole Evelyn Pesuri töö tulemus temani jõudnud ja sestap on ka keeruline pakkuda, kas ja mida peaks Forseliuse koolis või Päkapiku lasteaias tegema.
«Uute kooli- ja lasteaiahoonete ehituse eel, samuti enne vanade rekonstrueerimisi, tellime alati radooni mõõtmise,» kinnitas Metsjärv.
Mõõtmine pole kallis
Veendumaks, et elumajas, korteris või kontoris pole suurt kopsuvähi riski, saab tellida keskkonnaministeeriumi haldusalas töötavast kiirguskeskusest postiga koju detektorid, mille paar maksab koos paari kuu mõõtmistulemuste analüüsiga 700 krooni. Sama kallis on kiirmõõtmine.
Eesti Geoloogiakeskusel on aga seadmed radooni mõõtmiseks otse pinnases. Seda meetodit on mõistlik tarvitada juba enne uue maja vundamendiaugu kaevamist. Uuring ise maksab 2000 krooni, sellele lisandub transpordikulu kuus krooni kilomeetrilt.
«Viimsi ja Harku vallas on jõutud selleni, et ilma radooni mõõtmiseta ei anna keskkonnateenistus ja tervisekaitse ehitusprojektile kooskõlastust,» kõneles geoloog Valter Petersell.
Mida aga teha olemasoleva koduga, kus radooni on liiga palju? Kolida minema või lõhkuda maja maani maha?
Evelyn Pesuri kinnitusel pole nii radikaalsed sammud tarvilikud. Üldjuhul saab ka iga olemasoleva maja radooninivoo viia normaalsele tasemele, ehitades põrandaaluse ventilatsiooni.
Läbi vundamendi tuulutusavade on majaaluseid ikka õhutatud, kuid radooni tõrjumiseks ei pruugi selline lahendus olla piisavalt tõhus. Seda enam, et vanades põrandasoojustuseta majades tavatsetakse talveks tuulutusavad külma tõttu sulgeda.
Et ümberringi on maa külmunud, võib elamu muutuda nõnda tõeliseks radoonikaevuks, kust pressib majja ka see radioaktiivne gaas, mis keltsata aegadel pääseb maapinnale mujalt.
«Kohe täna on aga abi sellestki, kui tuulutada tube mitu korda päevas,» nendib Evelyn Pesur.
Ja päris kindlasti tasub jätta maha suitsetamine, mis põhjustab kopsuvähki umbes kaheksa korda tõenäosemalt kui radoon.

Martin Pau
Tartu Postimees 2007
http://tarbija24.postimees.ee/1648547/tajumatu-vahitekitaja-rundab-maapouest